Noorele
Sisekaitseakadeemia
...Olen Marlen Jalast ja õpin Sisekaitseakadeemia Päästekolledžis päästeteenistuse erialal, teisel kursusel.
Kui kool algas, ootasin kooli suure huviga. Esimesel poolaastal olime Väike-Maarja Päästekoolis, meil olid teoreetilised ja praktilised tunnid.
Õppisime, kuidas peab teostama suitsusukeldust, kuidas voolikuid kokku kerida ja lahti visata, redelitega töötama, sõlmi, nööripäästet, pinnaltpäästet, esmaabi, kuidas liiklusõnnetuste puhul toimida, kuidas ohutult autosid lahti lõigata, kuidas mõistlikult ja otstarbekalt tuld kustutada, kuidas ohtlike aineid käsitleda tuleks jne. Õppisime kõike, mida üks päästja teadma peaks.
Ega seal koolis kerge ei ole, aga seal on väga huvitav.
Väike-Maarja õpe lõppes lõpusõjaga - lõpusõda on selline praktiline õppus, kus jagatakse õppurid meeskondadeks, kes hakkavad lahendama reaalseid väljakutseid (need sündmused on õppejõudude poolt välja mõeldud). Lõpusõda kestab kaks päeva. Sündmused kestsid poole ööni. Igal sündmusel olid hindajad, kes hindasid meie tegevust. Peale lõpusõda lubati meid komandodesse päästja praktikale. Praktika kestis kaks kuud.
Kui praktika läbi sai, tegime Väike-Maarjas veel viimase eksami. Ja siis Tallinnasse Sisekaitseakadeemiasse õppima. Esimese kursuse lõpus tekkis mul võimalus osaleda Poolas rahvusvahelisel päästeõppusel, kus lahendasime sündmuseid ja vaatasime/näitasime, kuidas erinevates riikides sündmusi lahendatakse.
Teise kursuse õpe toimub ainult Tallinnas, siis suve alguses kaheks nädalaks järelevalve praktikale. Kolmandal kursusel õpime pool aastat Tallinnas ja siis veebruarist jätkub õpe Väike-Maarjas. Sinna sisse jäävad ka praktikad komandodes. Neljandal kursusel on õpe taas Tallinnas ning praktikad kriisireguleerimise-, järelevalve- ja ennetustöös. Neljanda kursuse lõpus tuleb kirjutada ka lõputöö, ja see ära kaitsta...