Esileht » Veeohutus ja sinu lapsed

Veeohutus ja sinu lapsed

Väike laps ja veekogu

Väike laps veega kokku ei puutu
Eesti üldhariduskoolides on algklasside õpilastel kohustuslik ujumisõpe, mis läbitakse õppeaasta jooksul. See tähendab, et 3. klassi läbinud õpilastel on esimene kokkupuude veega ja vees olemisega juba tehtud, neil on algteadmised ujumisstiilidest, nad suudavad end vee peal hoida ja tunnevad vee iseärasusi. Aga seda ainult basseinis, looduslikus veekogus võivad olud lapse jaoks siiski ootamatud olla. Näiteks ei pruugi laps olla harjunud lainetusega, vee sügavusega või temperatuuriga. Nooremate lastega peab aga veelgi ettevaatlikum olema, kuna neil üldjuhul veega kokkupuude puudub. Kuni seitsmeaastane laps on veel ka suhteliselt püsimatu ja hajameelne, tema uudishimu võib viia ta ootamatule avastusretkele nii, et lapsevanem seda ei märkagi. Kui ühel hetkel on laps mänguasjadega õue peal mängimas, siis juba järgmisel võib ta olla aias oleva tiigi või basseini ääres, kuna leidis sealt näiteks lepatriinu või sinna lendas liblikas. Sealt edasi püüavad paljud neist tiiki või basseini uurima minna. Olles aga vette kukkunud, ei tee lapsed üldjuhul häält ja veepinnal on väikest last ka raske märgata. Nii peabki lapsevanem hoolitsema, et väikesed lapsed omapäi veekogudele ohtlikult ligidale ei pääse.

Ujumisrõngas üksi ei päästa olukorda

Väiksed lapsed on seiklushimulised ja tihti kipuvad omapäi maailma uurima minema. Lapsevanem peab suutma ka selle uurimusretke käigus lapse turvalisuse tagada. Ainult siis, kui laps on pidevalt ema-isa vaateväljas, on võimalik ootamatustele õigel ajal reageerida. Kuna ühe- kuni nelja-aastased lapsed ei tunne ohte, peab lapsevanem hea seisma selle eest, et lapse ümbrus on turvaline ja hetkeks silmist kadudes ei jõua ta näiteks basseini kukkuda. Randa minekuks on lastele mõeldud spetsiaalsed vahendid (täispuhutavad käerõngad jmt), kuid kunagi ei tohi ainult neile lootma jääda.

Vee ohtlikkusest tuleb lastele rääkida
Meeles tuleb pidada, et veest inimese päästmine nõuab spetsiaalseid oskusi, milleks väikestel lastel ei ole ega saagi olla piisavalt teadmisi. Kui algklasside laps isegi on ujumiskursuse koolis läbinud, on tema teadmised siiski liiga väikesed, et osata käituda õnnetuse korral ja veel enamgi, suuta veest päästa inimene.
Kindlasti tuleb lapsega veega seotud ohtudest kodus rääkida ja selgitada, miks ei tohi üksi veekogu äärde minna, miks on ujumisoskus vajalik, mis juhtub, kui vesi on nii sügav, et jalad põhja ei ulata ning kuidas ennast ohtu panemata veekogu ääres mängida.

Kodu peab olema lapse jaoks turvaline koht
Kodustes tingimustes saab laste turvalisuse tagada ka aias tiigile näiteks aia ümber pannes. See takistab lapse juurdepääsu veekogule ja aitab nii õnnetusi ära hoida. Piirdeaia paigaldamisel peab jälgima, et see oleks piisava kõrgusega ning aia ja maapinna vahele ei tohiks jääda vahet, kust laps saab läbi pugeda. Pärast suuremaid vihmasadusid peab kontrollima, ega vesi ole piirdealust pinnast ära uhtunud. Piirdeaia ohtlikum koht on aia värav. See peab kindlasti olema isesulguva mehhanismiga. Vastasel juhul jääb võimalus, et värav unustatakse lahti ning aed ei täida oma eesmärki, kuna laps leiab ikkagi tee veekogu äärde uudistama. Kindlasti saab hakkama ka isevalmistatud taraga. Selliselgi juhul tuleb aga jälgida, et see oleks ka turvaline ja hoiaks last veekogust eemal. Lisaks on võimalik basseinidele ja tiikidele kate või ka vastavad andurid paigaldada, mis lapse ohus olemisest aegsasti märku annavad. Spetsiaalseid aedu, basseinide kaitsekilesid, liikumisandureid on võimalik soetada vastavaid tarvikuid maaletoovatest ettevõtetest.

Kui Sul on  veeohutuse teema kohta täpsemaid küsimusi, siis loe lisa Veeohutuse koduleheküljelt:

www.veeohutus.ee